jump to navigation

Tarbijakaitseameti vastus seoses alkoholisisaldusega kaljaga märts 13, 2009

Posted by reklaamivalve in Uncategorized.
trackback

13. märtsil saime Tarbijakaitseametilt vastuse seoses küsimusega alkoholisisaldusega kaljast.

Vastuseks Teie poolt 06.03.2009.a saadetud kirjas esitatud küsimusele vastame alljärgnevalt. 

Alkoholiseaduse § 2 lg 3 kohaselt on alkohoolne jook õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle  1,2  mahuprotsendi.

 

Sama paragrahvi lg 4  kohaselt  on õlu linnastest ja linnastamata materjalist, humalatest ja veest pärmi abil kääritamise teel valmistatud jook, mis võib olla pastöriseeritud.

 

AS A.Le Coq poolt turustatav  kali on valmistatud kääritamise teel kuid koostises puuduvad humalad ja toote alkoholisisaldus jääb alla 1,2 %. Seega  ei ole alkoholiseaduse mõistes tegemist alkohoolse joogiga  ja toodet võib turustada samadel tingimustel  nagu teisi karastusjooke.

 

Kuna kääritamise teel valmistatud kalja ei ole Eesti turul mõnda aega olnud,  on Aktsiaseltsi A-LeCoq   retsepti järgi valmistatud kali tekitanud küsimusi. Sellest tulenevalt palus Tarbijakaitseamet  kommenteerida alkoholisisaldust uues kaljas Tallinna Tehnikaülikooli Toiduainete Instituudi direktoril professor Raivo Vokk`il.

 

Alljärgnevalt toome väljavõtte Tarbijakaitseametile 12.03.2009.a  saadetud  vastusest.

 

„Käesoleval ajal on aga müügil kõrvuti kaljamaitseliste karastusjookidega ka kääritatud kalja variandid, milledest viimane ALe Coq toode “Kali”. Tegemist on toorme valikult sobiva kaljamaterjali ja õige kääritusprotsessi  rakendamisega kalja tootmisel. Nimelt, on kalja maitse eripära tingitud just osalise piimhappekäärimise teel saadud hapuka maitse ja alkoholkäärimise tulemusel tekkiva väikese alkoholi maitse nüanssidega.

Kas kali on siis alkohoolne jook? Ei, kindlasti mitte, sest juba aegade hämarusest peale toidutehnoloogias kasutatavate (eriti säilitamiseks ja maitsenüansside saamiseks) käärimisprotsesside tulemusel tekivad nendele käärimistele iseloomulikud lõpp-produktid, olgu see alkohol, piimhape jms. Tootja on lahendanud probleemi alkoholisisalduse piiramiseks kaljas, mis teatavasti uues tootes on kuni 0.8%. Aastaid tagasi vaadikalja müügil võis tekkida alkoholi tootes kuni 2%, kuna tootes polnud lõpetatud alkoholkäärimine.

 

Kas kali sobib karastusjoogiks ka lastele? Kahtlemata sobib, kuid mitte imikutele ja väikelastele, ehkki küll paljud tohtrid on soovitanud emadele rinnapiima vähesuse korral kasvatada üles nn “keefirilaps” – puuduva rinnapiima asemel kasutada mitte tavalist lehmapiima (joogipiimana müüdavat), vaid hoopiski hapendatud varianti – keefiri. Kuna aga keefiri tootmisel kasutatakse segakäärimist, siis ka alkoholi sisaldus erinevates variantides keefiris võib olla 0.2-1.2%.

Kui tarbijal tekib küsimus, kui palju siiski kalja tohib joogiks lapsele anda ja teisalt, kui palju kalja tohib juua enne autorooli istumist? Paraku on vastus ühene – päevasest vajalikust joogist (1.5 – 2.0 l) peaks tasakaalustatuse ja mitmekülgsuse huvides parema tervise nimel jooma erinevaid jooke ja seda siis iga üksiku joogi kohta klaas või kaks!“

Advertisements

Kommentaarid»

No comments yet — be the first.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: