jump to navigation

Alkoholireklaami piirangud TV-s Euroopa erinevates riikides märts 27, 2009

Posted by reklaamivalve in Uncategorized.
add a comment

Euroopa alkoholireklaami monitoorimisega tegelev vabaühendus EUCAM on koostanud ülevaate Euroopa riikides kehtivatest TV alkoholireklaami piirangutest. Leiate selle ülevaate siit

Juhin ka tähelepanu, et oleme juba saatnud parandused Eesti Reklaamiseaduse muutustest möödunud aasta novembrist. Ülevaates on Eesti osas aegunud info.

Advertisements

Lauri Beekmann: lapsed seaduste aukudes märts 17, 2009

Posted by reklaamivalve in Uncategorized.
add a comment

Reklaamiseadus selgitab, et alkoholi ei tohi reklaamida lasteasutustes ega nende vahetus läheduses, trükistes, mis on suunatud lastele, lastele suunatud ürituste toimumise kohas. Samuti ei tohi alkoholireklaam «sisaldada joonis- ja nukufilmi ning lastekirjanduse tegelaste kujutisi». Kõik see kannab ühte kindlat sõnumit – alkoholireklaam ei tohiks jõuda meie lasteni ega olla neile kuidagi suunatud.

Samas lubab seadus ringhäälingus alkoholi reklaamida alates kella 21-st õhtul. See säte ei lase täituda seaduse üldisel sõnumil hoida alkoholireklaam lastest eemal. Seda kinnitas taaskord pühapäevaõhtul selgelt lastele suunatud multifilm «Autod».

Loe pikemalt Postimehest

Postimees: Seadus ei keela lastefilmi vahele alkoreklaami näidata märts 16, 2009

Posted by reklaamivalve in Uncategorized.
add a comment

Postimees kirjutab kodanike murest seoses alkoholireklaamiga lastefilmide vahel. “Postimees.ee lugeja ja viieaastase poja ema Kersti oli üks nördinud lastevanematest. «Meie viieaastane nägi kolmapäeval reklaami ja luges päevi, millal see film algab, kuigi DVD-lt on seda korduvalt vaadatud. Nii sättisimegi end eile õhtul terve perega teleka ette. Oh üllatust, kui multika vahele reklaamipauside ajal tuli ohtralt alkoholireklaami. Muudkui aga vötame mönuga!» kirjeldas ta.” Loe POSTIMEHEST pikemalt.

Reklaamivalve meeskond ootab kodanike tähelepanekuid seoses alkoholireklaamiga. Postitage siia kommentaarina või kirjutage info@ave.ee

Kõiki organisatsiooni tervitame liitume alkoholi reklaami keelustamist toetava manifestiga. Manifesti lehekülje leiate siit

Tarbijakaitseameti vastus seoses alkoholisisaldusega kaljaga märts 13, 2009

Posted by reklaamivalve in Uncategorized.
add a comment

13. märtsil saime Tarbijakaitseametilt vastuse seoses küsimusega alkoholisisaldusega kaljast.

Vastuseks Teie poolt 06.03.2009.a saadetud kirjas esitatud küsimusele vastame alljärgnevalt. 

Alkoholiseaduse § 2 lg 3 kohaselt on alkohoolne jook õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle  1,2  mahuprotsendi.

 

Sama paragrahvi lg 4  kohaselt  on õlu linnastest ja linnastamata materjalist, humalatest ja veest pärmi abil kääritamise teel valmistatud jook, mis võib olla pastöriseeritud.

 

AS A.Le Coq poolt turustatav  kali on valmistatud kääritamise teel kuid koostises puuduvad humalad ja toote alkoholisisaldus jääb alla 1,2 %. Seega  ei ole alkoholiseaduse mõistes tegemist alkohoolse joogiga  ja toodet võib turustada samadel tingimustel  nagu teisi karastusjooke.

 

Kuna kääritamise teel valmistatud kalja ei ole Eesti turul mõnda aega olnud,  on Aktsiaseltsi A-LeCoq   retsepti järgi valmistatud kali tekitanud küsimusi. Sellest tulenevalt palus Tarbijakaitseamet  kommenteerida alkoholisisaldust uues kaljas Tallinna Tehnikaülikooli Toiduainete Instituudi direktoril professor Raivo Vokk`il.

 

Alljärgnevalt toome väljavõtte Tarbijakaitseametile 12.03.2009.a  saadetud  vastusest.

 

„Käesoleval ajal on aga müügil kõrvuti kaljamaitseliste karastusjookidega ka kääritatud kalja variandid, milledest viimane ALe Coq toode “Kali”. Tegemist on toorme valikult sobiva kaljamaterjali ja õige kääritusprotsessi  rakendamisega kalja tootmisel. Nimelt, on kalja maitse eripära tingitud just osalise piimhappekäärimise teel saadud hapuka maitse ja alkoholkäärimise tulemusel tekkiva väikese alkoholi maitse nüanssidega.

Kas kali on siis alkohoolne jook? Ei, kindlasti mitte, sest juba aegade hämarusest peale toidutehnoloogias kasutatavate (eriti säilitamiseks ja maitsenüansside saamiseks) käärimisprotsesside tulemusel tekivad nendele käärimistele iseloomulikud lõpp-produktid, olgu see alkohol, piimhape jms. Tootja on lahendanud probleemi alkoholisisalduse piiramiseks kaljas, mis teatavasti uues tootes on kuni 0.8%. Aastaid tagasi vaadikalja müügil võis tekkida alkoholi tootes kuni 2%, kuna tootes polnud lõpetatud alkoholkäärimine.

 

Kas kali sobib karastusjoogiks ka lastele? Kahtlemata sobib, kuid mitte imikutele ja väikelastele, ehkki küll paljud tohtrid on soovitanud emadele rinnapiima vähesuse korral kasvatada üles nn “keefirilaps” – puuduva rinnapiima asemel kasutada mitte tavalist lehmapiima (joogipiimana müüdavat), vaid hoopiski hapendatud varianti – keefiri. Kuna aga keefiri tootmisel kasutatakse segakäärimist, siis ka alkoholi sisaldus erinevates variantides keefiris võib olla 0.2-1.2%.

Kui tarbijal tekib küsimus, kui palju siiski kalja tohib joogiks lapsele anda ja teisalt, kui palju kalja tohib juua enne autorooli istumist? Paraku on vastus ühene – päevasest vajalikust joogist (1.5 – 2.0 l) peaks tasakaalustatuse ja mitmekülgsuse huvides parema tervise nimel jooma erinevaid jooke ja seda siis iga üksiku joogi kohta klaas või kaks!“

Euroopa teadlaste töörühm: Alkoholi reklaamimine suurendab noorte alkoholi tarvitamist märts 12, 2009

Posted by reklaamivalve in Uncategorized.
add a comment

Kolmapäeval esitas Euroopa Alkoholi ja Tervise Foorumi teadlaste töörühm Brüsselis oma hinnangu alkoholi reklaami mõju kohta ning kinnitas, et see suurendab alaealiste alkoholi tarvitamise võimalust.

 

Euroopa teadlastest koosnev töörühm analüüsis 13 erinevat uurimust ning jõudis üksmeelsele järeldusele, et alkoholi reklaamimine suurendab võimalust, et noored hakkavad alkoholi tarvitama ning et juba alkoholi tarvitavad noored hakkavad rohkem jooma.

 

Raporti tellijaks oli Euroopa Alkoholi ja Tervise Foorum, mille kutsus 2007. aastal kokku tollane Euroopa Liidu tervishoiuvolinik Markos Kyprianou. Foorum on osa Euroopa alkoholistrateegiast, tuues kokku nii valitsusvälised organisatsioonid kui ka esindajad alkoholitööstusest.

 

”Foorumil tõusid muidugi üles küsimused, millised järeldused peaksid sellele raportile järgnema ja kuidas peaksid need mõjutama Euroopa Liidu ja liikmesriikide poliitikat,” rääkis Foorumi liige ja Eesti Karskusliidu esimees Lauri Beekmann. ”Kuigi Foorumi teemaks ei ole alkoholipoliitika, vaid foorumi osapoolte praktiline tegevus alkoholi kahjude vähendamisel, mõjutab see raport olukorda kindlasti ka laiemalt.”

 

Eesti Karskusliit on pikemat aega pööranud tähelepanu alkoholireklaami negatiivsele mõjule. Möödunud aastal käivitati alkoholireklaami keelustamist toetava manifesti kampaania, millega on tänaseks liitunud rohkelt erinevaid valitsusväliseid organisatsioone. „Usume, et alkoholireklaami keelustamine on üks oluline samm efektiivses alkoholipoliitikas, mis vähendaks alkoholiga seotud kahjusid. Euroopa teadlaste raport kinnitas seda taaskord,” ütles Beekmann.

 

Hiljuti käivitas Eesti Karskusliit alkoholireklaami järelevalve töörühma, kes koostöös aktiivsete kodanikega teostab alkoholireklaami järelevalvet ning reageerib reklaamiseaduse rikkumistele.

Loe pikemalt: Euroopa Alkoholi ja Tervise Foorumi teadlaste töörühma raport

A. Le Coq esitleb võimaliku 0,8 %-se alkoholisisaldusega “kalja” karastusjoogina märts 5, 2009

Posted by reklaamivalve in Uncategorized.
1 comment so far

Esitasime, neljapäeval (5 märtsil) Tarbijakaitseametile alljärgneva infopäringu:

Täna tuli A. Le Coq välja oma uue kaljaga, mis uudise sõnul sisaldada kuni 0,8 protsenti alkoholi.

Postimehe uudis (http://www.tarbija24.ee/?id=90233) kirjeldab kalja tootmisprotsessi ning tõdeb seejärel et „Käärimise käigus tekkinud võimalik väike alkoholiprotsent ei tee kaljast alkohoolset jooki ja müügipiirangud kalja ei puuduta.”

 

Kalja tootmisprotsess kõlas: Uus kali on valmistatud rukki- ja odralinnastest ning kääritatud pärmi- ja piimhappebakteritega. Sellise valmistamismeetodi tõttu võib jook sisaldada kuni 0,8 protsenti alkoholi.

 

Alkoholiseaduse kohaselt defineeritakse õlut (alates 0,5 mahuprotsenti) järgnevalt: „Õlu on linnastest või linnastest ja linnastamata materjalist, humalatest ja veest pärmi abil kääritamise teel valmistatud jook, mis võib olla pastöriseeritud.”

Kas ei lähe selline karastusjoogiks nimetatud jook, mis võib sisaldada kuni 0,8% alkoholi, vastuollu Alkoholiseaduse definitsioonidega ning peaks siiski määratletama lahjade alkohoolsete jookide hulka ja selle turustamist reguleeritama vastavalt?”