jump to navigation

Järjekordne uurimuste analüüs kinnitab alkoholireklaami mõju alaealiste alkoholi tarvitamisele veebruar 28, 2009

Posted by reklaamivalve in Uncategorized.
add a comment

Laialdane erinevate uurimuste tulemuste analüüs kinnitab, et alkoholireklaam ja ka alkohoolsete toodete esinemine filmides ning saadetes toob endaga kaasa kasvava alkoholi tarvitamise. Kusjuures uurimused leidsid, et noortele mõjusid ka need reklaamid, mis väidetavalt noortele ei olnud suunatud.

 

Lesley Smith ja David Foxcroft Oxford Brookes´i Ülikoolist kogusid infot seitsmest uurimusest.

 

„Meie töö esitleb tugevat tõendust poliitilisse debatti alkoholireklaami mõjust noortele. Poliitilised grupid peaksid üle vaatama ja revideerima oma poliitilisi soovitusi nende tugevate tõendite valguses,” ütles Smith.

 

Uurijad leidsid, et teles nähtud alkoholireklaamid olid seotud kasvava tendentsiga alkoholi tarvitada. Sama mõju omasid ka ajakirjas ilmuvad reklaamid ning ka spordiüritustel ja kontsertitel olevad reklaamid.

Loe detaile täpsemalt siit

Advertisements

Eesti Karskusliit käivitab alkoholireklaami järelevalve töörühma veebruar 22, 2009

Posted by reklaamivalve in Uncategorized.
add a comment

Eesti Karskusliidus käivitub alkoholireklaami järelevalve töörühm, kes koostöös aktiivsete kodanikega hakkab korraldama alkoholireklaami järelevalvet ning reageerima reklaamiseaduse rikkumistele.

 

„Eesti Karskusliit on pikemat aega pööranud tähelepanu alkoholireklaami negatiivsele mõjule,” rääkis Karskusliidu esimees Lauri Beekmann. „Möödunud aastal käivitati alkoholireklaami keelustamist toetava manifesti kampaania, millega on tänaseks liitunud rohkelt erinevaid valitsusväliseid organisatsioone. Usume, et alkoholireklaami keelustamine on üks oluline samm efektiivses alkoholipoliitikas, mis vähendaks alkoholiga seotud kahjusid.”

 

„Lähtudes aga olukorrast, kus alkoholi reklaamimine on seadusega lubatud, on oluline, et alkoholitootjad ning reklaamitegijad seatud piiridest kinni peaksid ning antud valdkond oleks võimalikult tugeva kontrolli all,” selgitas Beekmann töörühma vajalikkust.

 

Alkoholireklaami järelevalve keskkonnaks on selleks loodud blogi – https://reklaamivalve.wordpress.com/, kuhu oodatakse aktiivsete kodanike tähelepanekuid ja teematõstatusi. Töörühm annab esialgse hinnangu võimaliku rikkumise kohta ning seejärel edastab selle juba korrektselt vormistatult Tarbijakaitseametile.

 

Töörühma blogist leiab ka infot alkoholireklaami puudutavate uurimuste, seaduste ja regulatsioonide kohta.

 

Eesti Karskusliit osales aastatel 2005-2007 üle-euroopalises alkoholireklaami käsitlevas ELSA projektis Eesti esindajana ning on alkoholi turustamise järelevalve Euroopa keskuse EUCAM Eesti kontaktorganisatsiooniks.

 

Lähem info:

Lauri Beekmann

Eesti Karskusliidu esimees

5261884

lauri@ave.ee

Alkoholist ja reklaamist. veebruar 22, 2009

Posted by reklaamivalve in Uncategorized.
add a comment

Kui mõnel nädalavahetusel hukkub liikluses 3–5 inimest, pälvib see erakordse tähelepanu. Meedia koos üldsusega arutab elavalt, mida teha olukorra muutmiseks. Politsei pakub välja karmimaid kontrolli- ja trahviideid. Kui iga kord ei jõutagi arutelust kaugemale, on olukord siiski tähelepanu all ning püütakse leida lahendusi paremaks tulevikuks.

Samas hukkub alkoholi tarbimise tagajärjel Eestis hinnanguliselt vähemalt 5 inimest päevas. Viidatud numbrid on saadud otse sündmuspaikadelt ja asjaosalistelt: politseist, haiglatest, surnukuuridest. Seda on uskumatult palju. Samamoodi on ka alkoholi mõjupiirid laiad, alustades väärarenguga vastsündinuist ja lõpetades maksatsirroosi sureva vanuriga. Sinna vahele jäävad alkoholi ületarbimine noorte seas, peresisene hirm ja vaimne terror, tülidest, peksmistest, tapmistest ja liiklusmõrvadest rääkimata. Viimased on pahatihti ka peategelased eespool mainitud kurbades nädalavahetustes ja nädalates.

Kui liiklusõnnetused leiavad elavat vastukaja nii ajakirjanike, poliitikute kui ka artiklite kommentaatorite seas, siis alkoholiteema on nagu üksikute karskete ristiretk, millele üldsus mõistlike lahenduste leidmise asemel pigem kaikaid kodaratesse loobib.

Aastatepikkuse propaganda ja reklaami viljana on alkoholist loodud märgilise tähendusega ikoon. Ikoon, mis võrdub vabaduse, õiguste ja heaoluga. Lausa heaoluriigiga, mida meil reaalselt veel ei ole, kuid mida meile pakub alkohol alates reklaamist kuni pudeli ja selle sisuni.

…tõotatud maa,

…mönuga vötmine

…tõeline värskus

…maitse asi

…noorte ja edukate, inimeste unistuste maa…

Kellele on alkoholireklaami vaja?

Arvestades, et iga päev hukkub alkoholi tagajärjel vähemalt 5 inimest, siis puht alalhoiuinstinktist lähtudes ei ole seda reklaami inimestele vaja. Lõpptulemust arvesse võttes on see otsene reklaam surmale.

Alkoholitootjad on ammu selgitanud, kuidas alkoholireklaam on mõeldud pelgalt brändides orienteerumiseks ning et sellel ei ole vähimatki seost tarbimise endaga. Ideeliselt vöiks isegi nõustuda, kuid kahjuks on reaalsus teine. Ilma põhjalikumat statistikat tegemata on igale reklaamitarbijale teada, et:

vötame mönuga…” on aastaid täpselt sama;

tõotatud maa…” on aastaid sama;

asi on maitses…” on aastaid sama.

Vana Tallinna” ajalugu peetakse lausa vabariigilise tähtsusega märgiks, see on aastakümneid muutumatu. Sama kehtib ka lahjemate alkohoolsete jookide puhul. Protsentuaalselt on uute alkoholibrändide reklaamimaht olematu. Jah, muutuvad rahasummad, automargid ja muud meened, mille võitmise võimalust on lihtne suurema tarbimisega kasvatada – otsene seos loto ja hasartmängudega, kus uue nädala suur võiduvõimalus mitmekordistab piletimüüki.

Lühidalt öeldes on väide, et alkoholireklaam on pelgalt kliendisõbralik soov aidata orienteeruda ning teadvustada erinevate uute brändide olemust ja uusi omadusi, kaheldava väärtusega.

Kui oletame, et saaksime hakkama ka igaõhtuse meeldetuletuseta „mönuga vötta”, siis kellele on alkoholireklaami vaja?

Kui inimesed sai juba varem välja arvatud, ei jää üle muud kui tootjafirmad. Firmad, kes valdkonnaga tegelevad, on ilmselgelt ärilised ja orienteeritud tulu teenimisele. See on täiesti normaalne ja kapitalistlik, iseenesestmõistetav.

Kui Eesti ei oleks alkoholi tarbimisega Euroopas esirinnas, meil ei oleks purjus juhte 10 korda rohkem kui Soomes, kui vastsündinute seas ei suureneks aasta-aastalt väärarengutega ja puudega laste arv, võiks küsida, mis on selles halba. Äri õitseb, riik kogub aktsiisi ning reklaamid on konkurentsitult ilusaimad kaadrid, mida Eestis toodetakse.

Paraku aga on Eesti üks suurimaid alkoholitarbijaid ELis ja maailmas, meil on põhjanaabriga võrreldes kümme korda rohkem roolijoodikuid, puudega laste sündide arv on tõusuteel. Viimane ei ole 100% tingitud alkoholist, kuid alkoholi massiline tarbimine on reaalsus ja paneb sellele suundumusele tugeva aluse.

Miks on see halb, et paljud alkoholi tarbivad ja sel moel ettevõtetele kasumit teenivad ning riigile makstavat aktsiisitulu suurendavad?

Isegi kui jätta kõrvale arstide klassikaline seisukoht – et alkohol kahjustab tervist –, millega on igaüks kokku puutunud ja keskenduda üksnes numbritele, saab selgeks nii mõndagi.

Riik teenib aastas ca 2 miljardit krooni aktsiisitulu. See on number, mis on laialt levinud ja millest on aja jooksul loodud märgilise tähendusega sümbol – raha, milleta riik kuidagi toimida ei suudaks. On tõsi, et see summa moodustab 1,5–2% kogu riigi aastaeelarvest. Number, mida ei ole aga uuritud ja millest ei räägita, on alkoholist tulenev otsene ja kaudne kahju – nii materiaalne kui ka mittemateriaalne.

Miks sellest Eestis ei räägita ja seda ei uurita? Mujal Euroopas, kus alkoholi tarbimine on väiksem, on seda analüüsitud. Tulemused varieeruvad, kuid näitavad, et alkoholist põhjustatud kahju ületab aktsiisitulu umbkaudu viis korda. Teisisõnu võib eeldada, et kui Eesti teenib alkoholi arvelt 2 miljardit krooni, siis ta kaotab 10 miljardit?

Viiekordne vahe on väga suur. Miks ei ole üldsus seda märganud?

Esiteks ei ole otsest uuringut Eestis tehtud ja nii saab alati öelda, et viiekordne vahe on laest võetud.

Teiseks laekub aktsiisitulu konkreetselt riigikassasse, on kõik ühes kohas ja seega jälgitav. Alkoholist tulenevad kulud on aga nii paljude eri valdkondade vahel jaotunud, et nende kokkuarvutamiseks ja analüüsimiseks oleks vaja asjaomast asutust, mida Eestis ei ole.

Kolmandaks on alkoholitootjate edukas suhtekorraldus teinud tootegrupist riigi ühe alustala ja kindla märgi. On loodud illusioon, et alkohol on kõigile kasulik ja tulutoov.

Neljandaks on riigi huvi probleemi vastu nõrk. Asjaga küll aeg-ajalt tegeletakse, probleemi käsitlevad kõik erakonnad, kuid teevad seda lühinägelikult ja ajutise poliitilise edu saavutamiseks. Puudub kindel soov ja tahe probleem lahendada.

Nagu taas kord näha, on alkoholist tulenev edu, kasu ja väidetav positiivsus täpselt uuritud, kirjas, reklaamitud – rahva teadvusse söövitatud. Sama tootegrupi teine külg on aga uurimata ning reklaamimata. Jah, aastas kord või paar korraldatakse kaootiliselt mõni alkoholi suhtes manitsev kampaania, meedias pälvib tähelepanu tarbitud alkoholi kasvanud kogus. Üsna ilmekas näide täielikust huvipuudusest oli läinudaastane seik, kus telesaates maha öeldud lause eestlaste alkoholitarbimise kahekordistumise kohta viimase kümne aastaga ei tekitanud üheski väljaandes isegi väikest arutelu.

Praegune olukord Eestis näitab ka kujukalt, miks küsimus, kellele on alkoholireklaami vaja, on ilmselgelt mõne üksiku karsklase eraasi ja isiklik huvi, jättes samas üldsuse sügavalt külmaks.

Kas eestlasele tähendabki raskelt kätte võidetud vabadus ja õigus igareedest ämbrisse joomist? Tihti jääb mulje, nagu kipuks igaüks, kes seda õigust kritiseerib, ka eestlase vabaduse ja õiguste kallale. Kas alkoholireklaamid ongi Eesti filmimaastiku parimad kaadrid ja seal lubatavad ideaalid reaalsus?

Eelnenud laused on emotsionaalne kokkuvõte internetinetikommentaaridest loetust. Kindlasti on palju neid, kes näevad ja kogevad meie riigis alkoholiga toimuvat teisiti. On isegi alkoholireklaami keelustamise toetajaid, kuid nii nagu nemad, satub ka üldsus sageli ühe lihtsa stamparvamuse lõksu: kui keelata, tekib veel suurem isu ja ilmub salaviin, millel on suuremad ja drastilisemad tagajärjed. Taoline suhtumine on laialt levinud ja suures osas mõistetav, kuid ühe suure ja olulise erandiga.

Esiteks ei toimu muutused üleöö. Jah, tänu senisele ülikiirele majandusarengule oleme harjunud saavutama tulemusi kohe – nüüd, siin ja praegu. Küllap see tekitabki olukorra, kus piirangu kehtestamisest kuu möödumisel korraldatakse tulemuse väljaselgitamiseks uuring. Unustatakse, et aastakümnetega kujunenud harjumusi ei ole võimalik muuta kuu või paariga.

Teiseks unustatakse, et praegusesse olukorda, kus alkoholi tarbimine on kümne aastaga kahekordistunud, ei ole jõutud mitte piirangute tõttu, vaid just 17 aastat kehtinud üliliberaalse alkoholipoliitika tulemusena. See on peamine argument, mis unustatakse kord sihilikult, kord juhuslikult. Piirangute kehtestamise ettepanekutele vastatakse väidetega, et piiramine suurendab tarbimist ja salakaubandust ega too kaasa midagi head. Kui arvestada, et meie pea 20 aastat ülimat liberaalsust on loonud keskkonna, milles alkoholi tarbimine on mitmekordistunud, saab selgeks, et mainitud väited ei ole adekvaatsed.

Emotsioone kõrvale jättes ja puhtalt faktidele tuginedes näeme, et liberaalsus on tekitanud situatsiooni, milles alkoholi tarbimine on mitmekordistunud. Piirangud on aga kehtinud liialt vähe aega, et nende tulemusi adekvaatselt hinnata.

Kui liberaalsus on toonud meid olukorda, millega ei saa rahul olla, ent kus me praegu ometigi viibime, siis oleks mõistlikum otsida teisi teid, mitte liikuda samas suunas lootuses, et progress muutub ühel heal päeval regressiks ja probleem laheneb iseenesest.

R.K.

 

Eesti Karskusliit pühendub alkoholireklaami järelevalvele veebruar 22, 2009

Posted by reklaamivalve in Uncategorized.
add a comment

Alkoholireklaam suurendab alaealiste alkoholi tarvitamise tõenäosust – seda kinnitavad korduvad uurimused. Alkoholi reklaamimine idealiseerib alkoholi tarvitamisega kaasnevat eluviisi, luues noortele pildi lõbusast elust, mis on lahutamatult seotud alkoholiga.

 

Eesti Karskusliit on pikemat aega pööranud tähelepanu alkoholireklaami negatiivsele mõjule. Möödunud aastal käivitati alkoholireklaami keelustamist toetava manifesti kampaania, millega on tänaseks liitunud rohkelt erinevaid valitsusväliseid organisatsioone. Usume, et alkoholireklaami keelustamine on üks oluline samm efektiivses alkoholipoliitikas, mis vähendaks alkoholiga seotud kahjusid.

 

Eesti Karskusliit toetab rahva tervist prioriteediks seadvat alkoholipoliitikat, mis peab vajadusel jätma teisejärguliseks võimalikud majandushuvid. Usume, et alkoholi, kui sõltuvust tekitava ja enam kui 60 haigusega seonduva aine, reklaamimise lubamine ei ole Eesti rahva huvides ning suurendab alkoholi tarvitamist peaasjalikult just noorte seas.

 

Lähtudes aga olukorrast, kus alkoholi reklaamimine on seadusega lubatud, on oluline, et alkoholitootjad ning reklaamitegijad seatud piiridest kinni peaksid ning antud valdkond oleks võimalikult tugeva kontrolli all. Selle kontrolli teostamisel ning reklaamituru korrastamisel saavad aidata kodanikud oma aktiivsuse ja tähelepanuga. Käivitasime alkoholireklaami järelevalve töörühma, mille eesmärgiks on jälgida erinevaid reklaami väljundeid ning alkoholi turustamise viise. Seadusest tulenevalt on rikkumiste korral võimalik esitada tähelepanek Tarbijakaitseametile, kes kaebusi menetleb.

 

Probleemi päevakajalisuse tõestuseks olgu kasvõi kaks rikkumist käesolevast aastast, millele aktiivne kodanik tähelepanu pööras ning milles Tarbijakaitse ka rikkumise tuvastas. Mõlemate juhtumitega võib tutvuda töörühma avatud blogis – https://reklaamivalve.wordpress.com/

 

Reklaamiseadus sisaldab mitmeid niiöelda libedaid punkte, mille puhul küsimus taandub seadusesõna tõlgendamisele. Kutsume alkoholi- ja reklaamitootjaid siin kindlasti kasvavale vastutustundele ja plaanime pöörata tähelepanu ka nendele juhtumitele kus seadust pole ehk küll rikutud, kuid kus minnakse vastuollu üldiste moraalinormidega. Selgitava näitena meenutaksin hiljuti teleekraanidel esitatud Saaremaa viina reklaami, kus möödunud aasta novembrist kehtima hakanud seadusemuudatusega kaasnenud hoiatustekst („Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.”) esitatakse naljategeva lorilauluna, mille lõpus teatakse justkui sama laulu osana – „Vötame mönuga”. Hoiatustekst on seaduseandja poolt seatud pidades silma Eesti kodanike tervist ning tervisekahjusid, mis alkoholi tarvitamisega seonduvad. Alkoholitootja on selle reklaamiga naernud ühiskondliku alkoholiprobleemi üle ning väljendanud oma suutmatust selle sügavuse hindamisel.

 

Tõlgendamist ja kodanike tähelepanu nõuab kindlasti ka reklaamiseaduse punkt, mis tõdeb, et alkoholi välireklaam ei tohi olla laste- ja õppeasutuste vahetus läheduses. Kutsume kõiki lapsevanemaid, pedagooge ja ka lapsi ning noori vaatama oma koolide ja lasteaedade akendest välja ning pöörama tähelepanu nendele reklaamidele, mis nendes kohtades kindlasti olla ei tohiks.

 

Pidades kaugema sihtmärgina silmas alkoholireklaami lauskeelustamist, on alkoholireklaami järelevalve üheks sammuks reklaamituru korrastamisel. Olgem aktiivsed kodanikud!

 

Lauri Beekmann

Eesti Karskusliidu esimees

Näide nr 2 – veebruar 2009 veebruar 19, 2009

Posted by reklaamivalve in Uncategorized.
add a comment

Probleem: AS Tallink pakub Club One täiskasvanud reisijatele vahutavat üllatust 01.01-15.02.2009. (Reklaamid ajakirjanduses, nt Eesti Ekspressi TV kava esikaanel). Taaskord on selleks vahutavaks üllatuseks alkohol (mitte vannivaht).

Tähelepaneku esitas Tarbijakaitsele Jaanus-Janari Kogerman.

Tarbijakaitse vastus:

“Lugupeetav Jaanus-Janari Kogerman

Tarbijakaitseamet on saanud Teie pöördumise seoses  AS Tallink`i reklaamidega, mis viitavad alkohoolse joogi saamise võimalusele.

Tarbijakaitseamet selgitab Teile vastuseks järgmist:

Teiepoolse vihje saamise momendiks olime alustanud AS Tallink suhtes järelevalvemenetlust ning teinud ettevõttele tähelepanu juhtimise.

Aktsiaseltsilt Tallink saadud  saadud vastuskirja kohaselt on nad lõpetanud reklaami edastamise, milles viidatakse alkohoolse joogi saamise võimalusele kauba või teenuse müügi suurendamise eesmärgil. Viide vahuveini saamise võimalusele on Tallink´i reklaamidest kustutatud.”

Näide nr 1 – jaanuar 2009 veebruar 19, 2009

Posted by reklaamivalve in Uncategorized.
add a comment

Probleem: IT Grupp AS lubas oma kodulehel ostjatele kaubale lisaks alkohoolseid jooke.

Tarbijakaitsele esitas tähelepaneku Jaanus-Janari Kogerman.

Tarbijakaitse vastus:

“Lugupeetav Jaanus-Janari Kogerman

Tarbijakaitseamet on saanud Teie pöördumise, milles juhtisite meie tähelepanu  IT Grupp AS poolt hallatavale veebilehele http://shopi.it.ee, kus esitletakse reklaamiseadusega vastuolus olevat reklaami.

Alates 1. novembrist kehtib uus reklaamiseadus, mille § 28 lõige 6 punkt 3 kohaselt käsitatakse keelatud reklaamina  alkoholi tasuta kaasaandmist kauba või teenuse müügiks pakkumisel ja müügil, välja arvatud toitlustusettevõttes kohapeal tarbimiseks ning  seega ei tohi kauba või teenuse müügiks pakkumisel ja müügil kaasa anda tasuta alkoholi. Tarbijakaitseamet esitas IT Grupile nõude lõpetada koheselt seadusega vastuolus olev tegevus.
Aktsiaseltsilt IT Grupp saadud vastuskirja kohaselt on nad lõpetanud reklaamiseadusega vastuolus oleva reklaami kuvamise.
Antud fakti on Tarbijakaitseamet ka kontrollinud.

Täname Teid olulisele teemale tähelepanu juhtimast.”